Varanda / Saúde / INSCIDA-MS Resista Kazu HIV-SIDA Iha Tinan 2025 Nian Hamutuk 2.560

INSCIDA-MS Resista Kazu HIV-SIDA Iha Tinan 2025 Nian Hamutuk 2.560

Díli, 12 Fevereiru 2026 – Institutu Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA) ne’ebé tuir dadus Ministeriu Saude (MS) nian fo sai konaba Virus HIV-SIDA iha tinan 2025 ne’e resista hamutuk 2.560 afeita ona ba moras at ida ne’e.

Presidente Institutu Nasional Combate HIV-SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal, hatete situasaun iha Timor-Leste Infrenta kona-ba moras HIV-SIDA sai defisil atu kura virus ne’e tanba ita intgra ona ho ambiente ida ne’e tanba kazu HIV-SIDA iha tinan 2025 tuir dadus husi Ministeriu Saude (MS) hamutuk 2.560

“agora dadaun ne’e ita iha kazu HIV SIDA ne’e ema ne’ebé maka kona ona moras ne’e virus ne’e tuir dadus ne’ebé Ministeriu Saude fo sai ne’e ita iha ona (dois mil kinentus sesenta) 2.560 ne’e ita bele dehan boot maibe la bot tanba sa ita hotu la servisu kazu ne’e laos mak ida ne’e deit sei sae makas liu tan” dehan Presidente INCSIDA, Daniel Marçal iha Eskola São João Paulo II Becora Bedois.

Alende numeru ne’ebé boot husi kasu virus HIV-SIDA ida ne’e maioria idade 15 ba leten mak makas liu iha numeru ne’e laos transmisaun direita husi ran maibe liu husi daun sira ne’ebé uja ona ba ema ida maibe nafatin uja hodi sona fali ema seluk mak sei transmite liu husi ida ne’e

“Agora husi numeru ida nene ita hare iha idade ne’e idade sira hanesan alin sira be turtur agora iha banku eskola ne’e kinze anos, vinte anos vinte sinku anos trinta anos ne’e mak agora ne’e sae makas fali makas teb-tebes, tanba sa mak sae makas ne’e laos problema transmisaun husi ran ne’e dan ministeriu saude nia politika furak teb-tebes husi nasional too iha territoriu laran tomak dehan daun ida ema ida, daun sona ona ema ne’e soe tiha” nia haktuir
Enkuantu kontribui makas husi virus HIV-SIDA ne’e liu husi relasaun sexual komersial ne’ebé agora dadaun iha Timor-Leste sai sexu livre hodi transmite liu husi sexu livre Timor-Leste sei aumenta numeru tanba ne’e presiza hamenus no hadook an husi sexu livre ne’e

“Droga iha timor droga ida sona kuaze ita la rona, maibe ida be kontribuisaun makas ne’e mak buat be relasaun sexual ne’e sex komersial sexual ne’e iha timor ne’e mak kontribui makas teb-tebes sexu livre ne’e

Iha sorin seluk Adjuntu Eskola São João Paulo II, Ruder Jeka Menezes Xavier Salsiña, hatete konaba sosializasaun HIV-SIDA ne’e buat hotu lao diak tanba informasaun ne’e importante ba labarik eskola oan sira presiza hodi rona ho presiza aumenta sosializasaun nune’e loke sira nia fuan hodi rekoñese komprende relasaun sexual ne’e

“Hau hare buat hotu lao ho diak liu ba nain presidente sira mos koalia buat ne’ebé konaba labarik sira nia moris lor-loron sira dala barak informasaun hanesan nene minin ba sira ne’ebé hanesan eventu sira hanesan ne’e presiza tan bele aumenta bebeik atu nune’e bele loke sira nia fuan atu mos sira bele komprende konaba relasaun sexual” Adjunto Eskola Informa.

Adjuntu Eskola São João Paulo II, ne’e mos fo mensajen ba estudante sira kuidadu an bele halo relasaun domin maibe kuidadu ida-idak nia an.

Jornalista : Aniceto Da silva Dias

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Scroll to Top