
Díli, 19 Fevereiru 2026 – Ministeriu Finansas (MF) no Sekretariu Estadu no Igualidade (SEI) realiza forum dialogu komaba deklarasaun orsamentu jeneru ba tinan 2026 hodi hakbiit feto no grupu marjinalizadu iha Timor-Leste, ne’ebé forum ne’e mos sai ona plataforma ida hodi fahe esperiensia entre Governu Australia ho Governu Timor-Leste ne’ebé visita husi embaixador Australia ba asunto jeneru iha Azia-pasifiku nian
Vise Ministru Finansas (V-MF), Regina De Jesus, hatete iha forum dialogu komaba deklasaun orsamentu jeneru ba tinan 2026 ne’e atu hatene progresu rejultadu konkretu husi igualidade jeneru no inkluzaun iha Timor-Leste ne’e
“iha Forum Diálogu kona-ba Deklarasaun Orsamentu Sensível ba Jéneru nian. Ita halibur malu iha fatin ida ne’e laos deit atu koalia kona-ba komitmentu maibe atu rekoñese mos progresu no rezultadu konkretu sira kona-ba igualdade no inkluzaun iha Timor-Leste ne’ebé refleta esforsu signifikativa tanba iha lideransa ne’ebé forte husi SEI no instituisaun xave sira ne’ebé responsabiliza no lidera Planu Asaun Nasionál no kompromisu nasionál sira seluk iha area importante ida ne’e” dehan Vise Ministra Finansas (VMF) Regina De Jesus Iha salaun auditorium finansas Aitarak Laran
Enkuantu, Ministeriu Finansas (MF) nu’udar institusionaliza ba orsamentu sensivel ba jeneru mo nukleu enkuandramentu jestaun finansas publika nian maibe bazea ba rejultadu no aproximasaun dezeñu ona atu hametin desizaun bazeia ba evidensia nune’e asegura orsamentu alokasaun ne’ebé ho justu
“Nuúdar ita hotu hatene, Ministériu Finansas institusionaliza ona Orsamentu Sensível ba Jéneru iha núkleu enkuadramentu Jestaun Finansas Públikas nu’udar instrumentu jestaun bazeia ba rezultadu. Aprosimasaun ida ne’e dezeña atu hametin desizaun bazeia ba evidénsia, hametin responsabilidade ba rezultadu sira no hadi’a kredibilidade orsamentu. Desizaun ida-ne’e halo atu asegura katak ita laos hare deit iha alokasaun orsamentu, Maibe orsamentu neébé aloka ho justu no ekuitativu, hodi hatán ba nesesidade oioin hosi feto, mane, labarik-feto, no labarik-mane sira iha nasaun laran tomak” nia haforsa
Governante ne’e haktuir, responsabilidade ida ne’e diretamente nu’údar apoiu ba implementasaun Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál (2011–2030) no Polítika Nasionál ba Igualdade Jéneru ida ne’e ho objetivu atu asegura katak, orsamentu nasionál la’ós de’it reflete prioridade jéneru iha surat-tahan leten, maibé mós hatudu progresu tanjível ba rezultadu longu prazu igualdade jéneru nian.

Sekretariu Estadu no Igualidade (SEI), Elvina De Souza Carvalho, hatete orsamentu responsivu ba jeneru laos deit ba ezersisiu tekniku ida maibe instrumentu transformativu ida ba justisa, empoderamentu no dezenvolvimentu inkluzivu ne’ebé halao iha forum dialogu ne’e garante no justu ho estratejiku hodi hatan ba nesesidade sidadaun nian hakarak.
“Fórum ida-ne’e reafirma ona katak Orsamentu responsivu ba Jéneru la’ós de’it ezersísiu tékniku ida, maibé instrumentu transformativu ida ba justisa, empoderamentu, no dezenvolvimentu inkluzivu. Liu husi ita nia diskusaun sira, ita destaka ona importánsia atu hatama lente jéneru nian iha etapa hotu-hotu hosi siklu orsamentu nian, hodi garante katak rekursu sira aloka ho justu no estratéjiku hodi hatán ba nesesidade sidadaun hotu-hotu nian” nia hateten
Sekretariu Estadu no Igualidade (SEI) mos rekoñese knaar krusial ne’ebé husi kolaborasaun ho parseiru sira ho forte tebes entre Timor-Leste no Australia nune’e bele rezolve dezafiu global no promove lideransa empoderamentu feto nian iha global.
“Ami mós rekoñese ona knaar krusiál husi kolaborasaun transfronteirisu, partikularmente parseria forte entre Timor-Leste no Austrália, hodi rezolve dezafiu globál sira no promove lideransa no empoderamentu feto nian. Ita-boot nia prezensa iha ne’e ohin hametin ami nia rezolusaun koletiva atu halakon diskriminasaun no harii sosiedade ida iha ne’ebé igualdade maka realidade ida ne’ebé moris” dehan nia
Deklarasaun Orsamentu Nasionál Jéneru nian sai nafatin fatuk-inan ida ba ita nia esforsu sira fornese transparénsia, sukat progresu, no orienta ita ba área sira ne’ebé presiza serbisu barak liután no Diálogu ohin nian aprofunda ona ita nia komprensaun no kumprimisiu atu integra GRB iha setór hotu-hotu, hodi garante katak kada dolar, kada polítika, no kada programa kontribui ba igualdade no dezenvolvimentu sustentável.
Elvina Carvalho informa, husi forum dialogu ida ne’e ho determinasaun atu transforma komprimisiu ba asaun konkreta nune’e parseira sira nafatin inspira no hametin ho hakbiit feto no grupu marjinalizadu sira iha Timor-Leste liu-liu iha area rural sira
“Mai ita sai husi forum ida ne’e ho determinasaun foun atu transforma ita nia kompromisu sira ba asaun konkreta. Atu parseria no ideia sira ne’ebé fahe ohin kontinua inspira progresu, hametin ita-nia instituisaun sira, no hakbiit feto no grupu marjinalizadu sira iha Timor-Leste laran tomak” nia hakotu
Jornalista : Aniceto da Silva