Varanda / Saúde / VMFIS-Fundasaun Alola Halo Marsa Saudavel Kontra Moras Kankru

VMFIS-Fundasaun Alola Halo Marsa Saudavel Kontra Moras Kankru

Díli, 14 Fevereiru 2026 – Vise-Ministru Fortalesimentu Institusional Saude (VMFIS) hamutuk Fundasaun Alola liu husi sub-programa HALIKU (Hau Hili Atu Kura) hamutuk ho parseiru sira halo marsa saudavel hodi kontra moras kankru iha Timor-Leste

Vise Ministru Fortalesimentu Institusional Saude (VMFIS), José Dos Reis Magno, hateten onra boot no sentidu profunda no responsabilidade hodi partisipa komemorasaun Dia Mundial ba Moras Kankru ho Marsa Saudavel hodi kontra moras kankru ne’e

“Ho onra bo’ot no ho sentidu profundo de responsabilidade mak ohin hau partisipa iha komemorasaun Dia Mundial ba kankru, ne’ebe ita selebra ho Marcha Saudável ne’ebe dedika atu konsensializa, no solidariza kompromisu nasional iha luta kontra moras kankru” dehan Vise Ministru Fortalesimentu Institusional Saude (VMFIS), José Reis Magno iha Largo Lecidere

Enkuantu iha tinan ne’e ho tema “united by unique” atu nune’e ema ne’ebé hasoru moras kankru hodi unika no garante no responsabilidade ho objetivu komum ida atu nune’e laiha ema ida infrenta moras kankru ne’e komunidade nia leet

“Tema ba tinan ida ne’e “United by Unique” fo hanoin fila mai ita katak, kada ema ida ne’ebe hetan moras kankru nia hasoru situasaun ida únika história moras ne’e husi ema ida ba ema seluk diferente Funu ema ne’ebé ida-idak hasoru ne’e, pesoal tebes no entantu, ita hotu unidade ba objetivu komum ida atu garante katak laiha ema ida ita husik atu nia enfrenta mesak moras kankru” nia infoma

Moras kankru nu’udar ameasa bo’ot ida ba saúde públika iha mundu kontemporâneo, moras ne’e la eskolla idade, jénero ka Kondisaun sosial, afeta famílias, fragiliza komunidades no impoen dezafius signifikativus ba sistemas saúde sira moras ne’e nia kauza oin-oin ka múltiplas hahu husi fatores genéticos, estilos vida ladun saudável, fumador tabaku, Konsumo alkol excesivo, la-dun halo ezersisiu, alimentasaun la-adekuada, expozisaun ba agentes ambientais ne’ebé nocivos no mos dala barak tamba buka diagnóstico tarde.

Iha kontexto vida atual ninian ne’ebé ho ritmu moris aseleradu, ema stres, mudansas iha hábitos han aihan tamba urbanizasaun kresente ita obzerva aumenta moras la-transmisíveis barak, entre moras sira ne’e ida mak kankru, realidade ida ne’e exige resposta ida integrada preventiva, edukativa, klínika, sosial e institusional.

Entre tantu, moras kankru iha Timor-Leste ne’ebé ho kustos aas liu iha estadu no familia sira entaun iha tinan 2024 Timor-Lests enkamina 129 pasiente halo tratamentu iha hospital estranjeirus nune’e iha tinan 2025 haruka tan 50 pasiente ne’ebé moras kankru

“Iha Timor-Leste, kankru reprezenta moras ida ho kustos a’as liu ba Estado no ba famílias sira. Iha 2024, ita enkaminha 129 pasientes ba tratamento iha hospitais sira iha estrangeiro no, 2025, ita haruka ema ho moras kankru 50. Números sira ne’e demonstra dimensaun no dezafiu no mos presaun signifikativa kona-ba rekursus públikus”

Diretora Fundasaun Alola, Maria Guterres, hatete Fundasaun Alola hamutuk ho Ministeriu Saude (MS) no parseiru sira hodi komemora loron Mundial kankru no halo marsa saudavel iha ne’e mos halo aniversariu programa Haliku Alola ba dala 12

“Atividade ohin nene fundasaun alola komemora hamutuk ho Ministeriu Da Saude no paseirus sira inklui ekipa husi EPIC ne’ebé maka servisu hamutuk ba iha apoiu atividade programa kankru nian liu-liu kankru susun no kankru serdiku, impadia ohin dia katorze de fevereiru komemora loron mundial kankru ida ne’e hanesan mos loron aniversariu programa hau hili atu kura fundasaun alola nian” dehan Diretora Fundasaun Alola

Enkuantu, iha loron komemora loron mundia kankru ne’e iha objetivu ida oinsa atu hasa’e koñesimentu no konsiensia publiku tau importansia hodi halo deteksaun sedu ba moras kankru ne’ebé iha sinais oi-oin ne’e

“Entaun ohin me’e konsentra hamutuk iha ne’e hodi ho objetivu ida katak atu hasae koñesimentu no konsiensia publiku konaba importansia halo deteksaun sedu konaba moras kankru ne’e sinais sinais moras kankru fator risku sira husi moras kankru atu nune’e bele tulun halo prevensaun ho liu-liu tau importansia deteksaun sedu ba iha fasilidade saude atu bele salva vida, entaun ita nia tema nasional ba komemorasaun dia mundial kankru maka, deteksaun sedu bele salva vida” nia hakotu.

Jornalista : Aniceto Da Silva

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Scroll to Top