
Dili, 8 Setembru 2026– Kazu violénsia ne’ebé envolve ajente seguransa iha Munisípiu Covalima hamosu preokupasaun públiku no husu ba autoridade kompetente atu garante prosesu investigasaun ne’ebé independente, transparente no imparsiál. Públiku husu katak faktu sira kona-ba kazu ne’e tenke klarifika ho lalais no responsabilidade determina tuir evidénsia no lei, atu garante justisa no evita impunidade.
Diretor Ezekutivu ONG Hali Ba Dame (HABADA), Abel Amaral, husu atu iha transparénsia no responsabilizasaun iha prosesu investigasaun kona-ba kazu rua ne’ebé akontese iha Aldeia Wetaba, Suku Beiseuk, Postu Administrativu Tilomar, Munisípiu Covalima, no envolve alegadamente membru husi instituisaun seguransa no intelijénsia.
HABADA hateten katak kazu rua ne’e akontese iha períodu tinan rua, alende ida akontese iha tian 2024 no dadaun ne’e akontese tan iha tinan 2026 hodi rejulta halakon sidadaun nia vida.
Tanba ne’e Organizasaun ne’e konsidera importante atu autoridade kompetente fó klarifikasaun públika kona-ba prosesu investigasaun no responsabilizasaun, atu garante konfiansa komunidade ba instituisaun Estadu no sistema justisa nian.
“kazu dahuluk akontese iha 1 Maiu 2024, bainhira membru Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI) alegadamente uza arma de fogo iha Aldeia Wetaba, no joven mane ho idade 24 sofre kanek grave vítima ne’e, tuir informasaun HABADA, hetan tratamentu iha Ospitál Suai antes transfere ba Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV) iha Dili” dehan Diretor Ezekutivu ONG HABADA Abel Amaral iha nia knaar fatin kampu Baru
HABADA afirma katak kazu ne’e to’o agora seidauk iha informasaun públika ne’ebé klaru kona-ba rezultadu investigasaun, akuzasaun formál, medida dixiplinár ka desizaun Ministériu Públiku. Organizasaun ne’e husu autoridade relevante atu fó sai estatutu atual husi prosesu ne’e.
“Kazu daruak omisídiu iha tinan 2026 akontese iha loron 24 Juñu 2026, bainhira vítima ho inisiál TC, ne’ebé fila husi Indonézia, lakon iha área Mota Masin, Aldeia Wetaba, Postu Administrativu Tilomar. Iha informasaun inisiál ne’ebé sirkula iha komunidade no mídia sosiál, vítima ne’e alegadamente hetan atake husi lafaek. Maibé, investigasaun ne’ebé hala’o husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) no Komandu Munisípiu Covalima, lori ba linha investigasaun diferente” nia afirma
Iha 31 Agostu 2026, Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK) ezekuta mandadu kapturasaun no detensaun ne’ebé Tribunal Judisiál Primeira Instánsia Suai (TJPIS) fó sai. Suspeitu na’in-haat hetan kapturasaun, inklui membru na’in-tolu husi SNI no membru ida husi Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF).
Hafoin primeiru interogatóriu, iha loron 2 no 3 Setembru 2026, tribunal determina medida koasaun prizaun preventiva ba suspeitu sira. Kazu ne’e rejista ho NUK 0016/26-CVSUI. Suspeitu Sira transfere ona ba Estabelesimentu Prizional Suai.
Diretor DSIK, Superintendente-Xefe Polisia, João Belo dos Reis, konfirma katak investigasaun sei kontinua, inklui esforsu atu lokaliza vítima nia mate-isin, ne’ebé to’o agora seidauk hetan.
Nia haktuir katak, konsidera investigasaun kontinua lao independente no transparensia no buka evidensia atu ajuda autoridade judisiariu hodi determina nia knaar no tuir lei ne’ebé vigor
“HABADA konsidera katak prosesu investigasaun tenke kontinua ho independente, rigor no transparénsia, inklui buka evidénsia hotu-hotu ne’ebé bele ajuda autoridade judisiária determina responsabilidade kriminál tuir lei” nia haktuir
HABADA alerta kona-ba padraun no responsabilizasaun, tanba kazu rua ne’ebé akontese iha área jeográfika hanesan no envolve alegadamente ajente husi instituisaun seguransa no intelijénsia presiza hetan atensaun husi autoridade kompetente.
Tuir HABADA, situasaun ne’e levanta pergunta kona-ba supervizaun, komandu no kontrolu, no mekanizmu responsabilizasaun iha área fronteira.
Organizasaun ne’e mós destaka diferensa entre resposta ba kazu 2024 no kazu 2026. Iha kazu 2024, tuir HABADA, informasaun públika kona-ba prosesu investigasaun seidauk klaru, enkuantu iha kazu 2026 autoridade judisiária foti ona medida koasaun prizaun preventiva ba suspeitu na’in-haat.
HABADA konsidera katak falta informasaun públika kona-ba prosesu judisiál bele hamosu dúvida no hamenus konfiansa komunidade ba instituisaun Estadu. Tanba ne’e, organizasaun ne’e husu autoridade atu fó atualizasaun regular kona-ba prosesu, respeita nafatin prinsipiu presunsaun inosénsia no garante direitu hotu-hotu tuir lei.
HABADA apela ba autoridade sira atu kazu tiru iha 2024 revizaun ka fó sai informasaun kona-ba estatutu atual husi prosesu ne’e, inklui se investigasaun remata ona, iha arkivamentu, ka iha medida legal ne’ebé foti ona.
Alende ne’e kazu omesidu simples hodi halakon Terezinha Cardozu nia vida ne’e Organizasaun Non-Govermental HABADA husu atu halo investigasaun kontinua ho vigor no kontinua esforsu hodi vitima nia lokalizasaun mate isin ne’e determina nune’e bele iha faktus sira ne’e
“Ba kazu omisídiu TC nian, HABADA husu atu investigasaun kontinua ho rigor, inklui esforsu atu lokaliza vítima nia mate-isin no determina faktu sira ne’ebé liga ho kazu ne’e.”
Organizasaun ne’e mós husu atu mekanizmu dixiplinár internu iha SNI, F-FDTL no UPF-PNTL hala’o tuir prosedimentu no prinsipiu responsabilizasaun, sem prejudika prosesu judisiál.
HABADA husu ba Parlamentu Nasionál (PN), Governu no Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) atu konsidera mekanizmu independente ida hodi monitoriza atividade intelijénsia no operasaun forsa fronteira, liuliu kona-ba alegasaun uza forsa ne’ebé la proporsionál no violasaun direitus umanus.
Iha parte seluk, HABADA husu komunidade iha Tilomar no Munisípiu Covalima atu simu informasaun husi fonte ofisiál no kredível, no evita espalha informasaun ne’ebé seidauk konfirma.
Tanba pás ho seguransa presiza bazeia ba respeitu ba lei no direitus umanus, katak ajente hotu-hotu Estadu tenke responsabiliza tuir lei bainhira iha alegasaun kona-ba violasaun.
Organizasaun Non-Govermental HABADA sei kontinua nafatin akompaña kazu sira ne’e, liuhusi halibur informasaun husi fonte oioin no komunidade, ho respeitu ba legalidade, étika no prosesu judisiál nian.
Ekipa Kobertura: Zeus News