Varanda / Nasionál / HABADA Denunsia Nomeasaun Lideransa PNTL: Konsidera Violasaun Legal no Subversaun Ierarkia

HABADA Denunsia Nomeasaun Lideransa PNTL: Konsidera Violasaun Legal no Subversaun Ierarkia

Diretor Ezekutivu Hali ba Dame (HABADA), Abel Amaral

Díli, 9 Abril 2026 – Organizasaun naun-Governamental HABADA, ne’ebé foka ba monitorizasaun governasaun polísia no direitu umanu iha Timor-Leste, sai públiku ho deklarasaun ida ne’ebé forte kona-ba prosesu nomeasaun lideransa aas liu iha Polísia Nasional de Timor-Leste (PNTL), Iha komunikadu ne’e, HABADA denunsia alegasaun ilegalidade grave no subversaun ba prinsipiu ierarkia instituisaun nian.

Diretor Ezekutivu Hali ba Dame (HABADA), Abel Amaral hateten, Kontroverzia ne’e mosu hafoin Governu, liuhosi proposta Ministru Interior nian iha loron 25 fulan-Marsu 2026, aprova nomeasaun ba kargu Komandante-Jeral no 2. Komandante-Jeral PNTL. Tuir Rezolusaun Governu N.° 13/2026,

“Komisáriu-Asistente Afonso dos Santos nomeadu nu’udar Komandante-Jeral, no Komisária-Asistente Natércia Eufrásia Soares Martins nomeadu nu’udar 2.ª Komandante-Jeral. Sira nain rua simu pose ofisial iha loron 27 fulan-Marsu 2026, HABADA argumenta katak desizaun ida ne’e la tuir lei no konsidera hanesan hakiduk ba prosesu profisionalizasaun PNTL nian,” dehan Diretor Ezekutivu HABADA Abel Amaral ba jornalista sira iha nia edifísiu Kampu Baru

Organizasaun Noun-Govermental ne’e afirma katak nomeasaun sira ne’e viola diretamente Estatutu Polísia nian, espesifikamente Dekretu-Lei N.° 35/2024, ne’ebé regula ierarkia no rekizitu ba kargu komandu sira.

Tuir HABADA, artigu sira hanesan 44, 45 no 46 defini klaramente katak funsaun komandu tenki bazeia ba ierarkia postu ne’ebé apropriadu, liu tan, artigu 127 estipula katak Komandante-Jeral tenki iha Postu Komisáriu-Jeral, no Segundu Komandante-Jeral tenki iha Postu Komisáriu. Tanba ne’e, nomeasaun ofisiais ho Postu Komisáriu-Asistente ba pozisaun aas liu ne’e konsidera hanesan violasaun direta ba lei.

Situasaun ne’e grave liu tan tanba iha ofisiais dirijente sira iha PNTL ne’ebé ho postu aas liu, hanesan Komisáriu-Jeral no Komisáriu sira, ne’ebé agora presiza subordinadu ba lideransa ne’ebé iha postu ki’ik liu.

HABADA haree katak ida ne’e bele kria konflitu internu, enfraquece disiplina no kompromete kadeia komandu iha instituisaun.

Iha tentativa atu justifika desizaun, Governu konsidera posibilidade ba promosaun imediata ba ofisiais nomeadu sira.

Maibé, HABADA hatete katak lei la permite manobra hanesan ne’e. Tuir Dekretu-Lei N.° 35/2024, promosaun ba postu sira hanesan Komisáriu no Komisáriu-Jeral presiza kumpri rekizitu antiguidade mínimu, ne’ebé la hetan hosi nomeadu sira tanba sira foin promove ba Komisáriu-Asistente iha loron 21 fulan-Marsu 2026.

Asuntu seluk ne’ebé mosu maka kona-ba idade hosi Komandante-Jeral nomeadu, Afonso dos Santos, ne’ebé tuir HABADA konsidera ona iha situasaun reforma tanba ultrapasa limite idade legal ba ofisiais dirijente sira.

Lei hatete katak ofisiais iha situasaun reforma labele okupa kargu komandu, exetu iha kondisaun espesiál hanesan estadu emerjénsia.

HABADA mos subliña katak desizaun Governu nian representa subversaun ba prinsipiu ierarkia, ne’ebé fundamental iha organizasaun militar no polísia.

Nomeia ofisiais ho postu inferior atu komanda sira ho postu superior konsidera hanesan prátika ne’ebé la sustentavel no bele halo sistema komandu sai dezorganizadu.

Iha konkluzaun, HABADA identifika problema prinsipál tolu, ilegalidade material, subversaun ierarkia, no falta respeitu ba profisionalizasaun instituisaun nian.

Organizasaun ne’e alerta katak desizaun sira hanesan ne’e bele halo PNTL lakon kredibilidade iha públiku nia matan no hatun padraun governasaun demokrátiku.

Hodi responde ba situasaun ne’e, HABADA rekomenda atu Prezidente Repúblika (PR) interven hodi husu revizaun imediata ba nomeasaun sira.

Husu ba Primeiru-Ministru (PM) no Ministru Interior (MI) atu halo koreksaun tuir lei, no ba Parlamentu Nasional atu halo fiskalizasaun rigorozu ba prosesu ne’e.

Aleinde ne’e, HABADA enkoraja PNTL rasik atu nafatin firme iha prinsípiu legalidade no ierarkia, no husu ba Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) no deputadu sira atu konsidera rekursu ba Tribunal Rekursu hodi avalia konstitusionalidade rezolusaun Governu nian.

Nia konklui HABADA hatete katak lideransa PNTL tenki bazeia ba lei, kompeténsia no integridade, la’ós ba interese polítiku. Organizasaun ne’e reafirma nia kompromisu atu kontinua monitoriza situasaun ne’e, tanba konsidera hanesan ameasa ba estabilidade no demokrasia iha Timor-Leste.

Jornalista : Mateus F. De Deus

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Scroll to Top