
Dili, 04 Setembru 2026-Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA) ho Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI), halo asina akordu administrativu hodi entrega Uma Mahon iha RAEOA ba MSSI atu halo protesaun ba labarik sira ne’ebé hetan torturasaun no inan aman sira abandona
Presidente Autotridade Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), Regio da Cruz Salu hatete, ne’e obrigasaun husi RAEOA hodi garante politika nasional konaba uma mahon halo iha Oe-Cusse ne’e obrigasaun ho eskala ba knaar institusional no internasionalmentu sentral iha RAEOA lao ho diak.
“ne’e obrigasaun RAEOA atu garante katak politika nasional konaba uma mahon ne’e implementa iha Oe-Cusse ho obrigasaun eskala knaar institusional internasionalmentu sentral ho RAEOA i Oe-Cusse tenke lao diak, ne’e primeira obrigasaun husi aspetu moral no Segundu ita hakarak kooperasaun ida ne’e ho prezensa intensivu MSSI ho RAEOA i Oe-Cusse ba uma mahon ne’e primeiru atu hare nosaun uma mahon nia papel ne’e lao limite deit ba sira ne’ebé ke sai vitima” dehan Presidente RAEOA, Regio da Cruz Salu iha salaun MSSI Caicoli Dili.
Nia dehan, kazu sira ne’e laos feto deit mak vitima ne’e lae maibe husi labarik mane sira ne’ebé nia inan aman abandona no husik lao iha dalan-dalan iha sosiedade, tanba ne’e hari uma mahon hodi hare vitima sira ne’e tau iha uma mahon nune’e bele halo protesaun ba sira.
“depois maioria ema dehan feto mak sai vitima ne’e sala ita halo tiha segmentu ida komponente ida papel uma mahon ida ita nia sosiedade hau la dehan ita nia governu e, ita nia sosiedade liu-liu oecusse kadaves ita haluha tiha katak se mak tenke ba uma mahon ne’e, se maka atu tenke hetan atensaun apoiu uma mahon ne’e mak feto sira laen sira ga oan feto sira ne’e lae labarik sira ne’ebé ke laen inan liu-liu laen abandona inan no oan sira ne’ebé ke laen servisu baruk ten servisu la iha seriu depois hamosu fali situasaun dezharmonia iha familia ne’ebé ke ladun diak bai nan feto atu bele kontinua nia knaar hare oan no uma kain” nia dehan
Nia haktuik, Uma mahon iha Oe-Cusse tenke multi-dimensionalidade ne’ebé ba mane sira mos bele ba aprende laos ba vitima sira husi feto deit maibe ba mane sira ne’ebé vitima hanesan inan aman sira abandona.
“ohin ami koalia katak uma mahon Oecusse tenke ser hare husi multi-dimensionalidade hanesan harmonia ne’ebé ke ema mai, mane sira mos tenke ba aprende husi ne’e, ne’ebé kada ves ita boot sira iha ne’e iha rai bot ne’ebé uma mahon ne’e ba deit sira vitima laen abandona laen baku ba iha ne’eba, lae oecusse la halo modelu hanesan ne’e” nia haktuir
Iha sorin seluk Ministra Solidariedade Sosial Inkluzaun (MSSI), Veronica das Dorres afirma, iha asina akordu administrativu ne’ebé ligadu ho uma mahon iha RAEOA ne’e fo ba MSSI mak jere hodi halibur labrik sira iha Oe-cusse/RAEOA ne’e.
“asina akordu administrativu ligadu ho uma mahon, uma ne’e iha RAEOA presidente da anteriores sira halo uma hanesan ne’e katak atu halo uma mahon maibe sira, ami hatene katak sira labele jere tanba politikamente no lei uma mahon ne’e se mak jere to Ministeriu Solidariedade Sosial Inkluzaun maka jere tanba ne’e ohin ami halo akordu ne’e hari uma mahon ida laos atu hari, estabelese tiha ona akordu administrativa deit iha ne’eba para ami bele akumula ita nia labarik sira ne’ebé mak ohin ita boot sira hare iha video ne’e” dehan Ministra MSSI, Veronica das Dorres
Objetivu hari uma mahon ne’e atu asegura labarik sira tanba labarik sira servsu ho idade kiik (Infantil) ne’ebé husi idade 12 mai karik labele halo servisu todan no labele fan sasan iha dala-dalan hodi sustenta sira nia moris tanba ne’e hari uma mahon ne’e atu asegura labarik sira labele kaer servsiu todan.
Uma mahon ne’e andar ho lantai ida maibe kuartu hamutuk 15 ne’ebé garante duni ba labarik sira no vitima sira hodi hela maibe ba sira ne’ebé hetan torturasaun husi inan aman no abandona ne’e
Jornaista: Aniceto da Silva