Dili, 18 Juñu 2026-Rede Feto Timor-Leste servisu hamutuk ho UN Women iha Timor-Leste realiza forum durante loron rua kona-ba haforsa komunidade hodi responde ba Violénsia Bazeia ba Jéneru (VJB) no mós Mundansa klimatika iha Timor-Leste ne’ebé nian impaktu liu ba grupu vulnerável liu-liu feto no labarik sira iha área rural.
Presidente Rede Feto Timor-Leste (RFTL), Zelia Fernandes hatete, objetivu husi kolókiu ida ne’e Rede Feto Timor-Leste (RFTL) hanesan organizasaun feto nia haree kona-ba ba asunto mudansa klimatika no meiu ambiente Rede Feto Timor-Leste kontente tanba iha tinan rua liu ba hahú prepara área tematiku importante ida Asaun Feto Timor-Leste no diskuti ona iha konferénsia Munisipál sira kona ba feto meiu ambiente no Mundansa klimatika ne’ebé haree liu ba prespektiva feto sira nian,
Tanba ne’e Rede Feto nia advokasia konaba mudansa klimatika ba meiu ambiente nian ne’ebé feto maluk sira hasoru situasaun desatre naturais tanba ne’e halo asistensia no akompañamentu ba protesaun defisiensia, grupu vulneravel inklui LGBTQI+
“Oinsá mak ita halo advokasia kle’an liu kona feto mundansa klimatika no meiu ambiente nian, saida mak ita hakarak atu ko’alia iha ne’e liu-liu oinsá mak feto no maluk vulnerável sira bainhira hasoru situasaun risku ba dezastre naturáis no oinsá mak ita nia asisténsia no akompañamentu liu-liu fó protesaun ba maluk sira ne’ebé mak ho defisiénsia, grupu vulnerável inklui feto no LGBTQI+ nian,” dehan Presidente Rede Feto Timor-Leste Zelia Fernandes ba Jornalista sira iha Salaun Fokuper Farol

Nia dehan, maioria iha prátika halo ona servisu sira liu-liu atendimentu no asisténsia sira ho esperiénsia lubuk ida no ohin loron bele haree katak kestaun Mudansa klimatika ne’e, nasaun hotu-hotu preokupa ba asunto ida ne’e
“Ita hetan impaktu makas mós husi mudansa klimatika ne’e ita hasoru bain loron naruk iha tempu udan ita tenke inundasaun ita mós hasoru situasaun anin bo’ot sira ida ne’e la ses husi sitausaun ita nia nasaun Timor-Leste mós,” nia dehan.
Maibé iha diskusaun ida ohin ne’e sei haree kle’an liu oinsá atu halo akompañamentu no fó asisténsia ba situasaun ne’e hotu, haree husi prespektiva femenismu nian, no prespektiva Igualidade Jéneru ka baibain ema ko’alia termu ne’ebé ema hotu rona, ko’alia kona ba justisa klimatika liga ba jéneru.
“Ita fokus lolos ba iha diskusaun tema ne’ebé mak ami foti ne’ebé mak ohin ha’u ambiente ne’ebé mak luan liu, maibé fokus ba ita nian asisténsia hadi’a oinsá mak prevensaun violénsia bazeia ba jéneru iha situasaun sira ne’ebé iha momentu dezastre nian,”nia esplika.
Realidade iha Timor-Leste, Mudansa klimátika hanesan inundasaun, bain-loron naruk, no rai-halai ne’ebé fó impaktu boot ba ema nia moris nian. Maibé, impaktu ne’e ba feto, labarik-feto, no grupu vulnerável sira iha área rurál mak simu todan ne’ebé bo’ot liu, tanba sira-nia dependénsia aas ba rekursu natural no sosiál ne’ebé seidauk ekuitativu.
Nia esplika, dezastre mosu iha komunidade tanba komunidade kesi an deit ba deslokadu no rede seguransa tradisional, tanba ne’e fo risku ba vilensia domestika, asediu sexual, esploitasaun no labarik sira sai kaben sedu
“Bainhira dezastre mosu no komunidade sira tesi-an (deslokadu), rede seguransa tradisionál naksobu no estrese ekonómiku sa’e aas. Ida-ne’e lori fali risku boot ba kazu violénsia doméstika, asédiu, abuzu seksuál, esploitasaun, no labarik kaben sedu. Ita la bele ko’alia de’it kona-ba hadi’ak ambiente se ita la proteje ema husi violénsia,” nia esplika.
Nia haktuir resiliénsia klimátika sei la susesu, se la iha Justisa Jéneru tanba vizaun estaratéjiku, mak komunidade ida la bele hetan dehan “resiliente” ka “metin” se metade husi ninia populasaun (feto no labarik) moris ho ta’uk durante krize.
“Atu harii Timor-Leste ne’ebé prontas ba futuru, feto no grupu marjinalizadu sira tenke sai kriadór no na’in ba solusaun, la’ós de’it sai nu’udar fali maktuir mós no vítima de’it, tanba ne’e atu hametin protesaun komunidade liuhusi inklusaun total solusaun ne’ebé moos no metin tenke mai husi kraik ka baze (grassroots) no inkluzivu, bainhira rona fali lian no esperiénsia husi feto baze, pesoál ho defisiénsia, no komunidade LGBTQI+. Solusaun ne’e presiza duni parseria metin entre organizasaun sosiedade sivíl (CSOs), lideransa tradisionál, no instituisaun Estadu (hanesan MSSI, UNFPA, ChildFund),”nia haktuir.
Tanba ne’e mak apelu ho asaun hodi Hametin Liña Referénsia (Referral Pathways) liu husi asaun prátika sira.
“Ita presiza duni kria sistema protesaun ne’ebé feminista no prátiku, bainhira anin boot no bee sa’e, liña referénsia ba servisu apoiu nian tenke liu asisténsia médika, legál, no psikososial, tenke funsiona duni iha nivel munisípiu to’o suku, hodi garante katak la iha ema ida mak lakon ka moris mesak iha dezafiu laran,”nia relatá.
Tanba Rede Feto Timor-Leste husu ba partisipante sira hotu atu fó hanoin no matenek sira ne’e importante tebes.
“Ami presiza ita-boot sira-nia laran-moos, solusaun kreativu, no mós kompromisu ba kooperasaun. Mai ita uza loron ohin nian hodi harii rede protesaun ne’ebé metin liutá, hodi garante katak bainhira anin boot no bee sa’e, ita-nia rede protesaun lokál sei kaer metin ema hotu-hotu, la iha ema ida mak lakon. Ho esperansa boot ba diálogu ne’ebé produtivu, transformativu, no nakonu ho seguransa, ha’u ho onra nakloke ofisiálmente diálogu enkontru komunidade ne’ebé,”nia afirma.
Iha fatin hanesan Reprezentante UN Women, Dano de Sousa informa, los katak asunto mudansa klimatika ne’e sai preokupasaun maibé liu-liu ba Igualidade Jéneru ne’ebé pertinente no importante tebes tanba agora dadaun globálmente no rejionálmente nune’e mak nasionalmente ema afetadu ba mundansa klimatika.
“Ita afetadu ba mundansa klimatika mezmu ke iha kontestu Timor kontribuisaun ne’e bele ba iha mundansa klimatika akontese 0.0 ne’e, maibé hetan esplikasoe no impaktu negativu ne’ebé mak bo’ot i los katak estudu hatudu bainhira mundansa klimatika akontese ne’e sé mak vulnerável liu i vulnerável liu mak ita-nia inan feto sira nune’e mós ema idozu sira sé karik ita ko’alia kona ba ida-ne’e partisipasaun feto ba iha mundansa klimatika importante tebes,” dehan Reprezentante UN Women Dano de Sousa.
Nia dehan, tanba sira mak hatene di’ak liu oinsá atu bele tulun feto maluk sira se karik ko’alia kona-ba kontratu emerjénsia nian.
“Pur ezemplu sira ba iha fatin refujiadu sira ne’ebé mak ita haree katak dala barak liu sira hatene muito bem nesesidade feto nia tanba ne’e sira-nia partisipasaun ne’e importante tebes iha faze sira hotu, faze planu, implementasaun no monitorizasaun tanba sá importante iha estudu hatudu depois ita-nia inundasaun bo’ot ne’ebé mak akontese iha dia 4 de Abríl 2021, estudu ida hare katak iha fatin emerjénsia ka iha fatin refujiadu ne’e dala barak liu ka seguru ba inan feto sira,” nia dehan.
Enkuantu iha fatin ne’ebá ne’e ambiente ladún seguru, dala ruma fatin ne’e bee menus, ahi la iha nakukun, toilet feto no mane la iha ida ne’e hanesan faktu risku ne’ebé kontribui ba violénsia depois toba fatin la seguru no balun toba hamutuk de’it, entaun ida ne’e hamosu violénsia sexsuál no asedu sexsuál bee akontese.
Tanba ne’e hanesan reprezentante UN Women no UN rejionál hato’o sira nia apresiasaun no agradesimentu profunda ba partisipante sira no mós kolaborasaun ne’ebé estabelese ona hamutuk ho Rede Feto Timor-Leste liga ba oinsá atu ko’alia konaba Igualidade Jéneru iha Mudansa Klimatika nian.
Entretantu Forum ida ne’e realiza durante loron rua ne’ebé hetan partisipasaun husi membru Rede Feto Timor-Leste, parseiru sira inklui mós reprezentante governu sira no Rede Feto Timor-Leste hetan apoiu fundus UN Women rejionál ne’ebé menus husi $4 mill.
Jornalista: Aniceto da Silva