
Dili 28 Maio 2026-Ministeriu Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK) husi Sekretariu Estadu Arte no Kultura (SEAK) hamutuk ho Media Timor-Leste no Konsellu Imprensa Timor-Leste (KITL) hodi kolabora no halo publikasaun ba identidade kultural konaba Tais Timor, ne’ebé sai ona enkuandramentu legal no salva guarda patrimonio Timor-Leste nian
Diretor Jeral SEAK, Gil Paulino de Oliveira hatete, Sekretariu Estadu Arte no Kultura (SEAK) liu husi IX Governu lao ho dekretu lei Nú 15/2023 ne’ebé hetan alterasaun husi dekretu lei Nú 33/2017 hodi koalia konaba rejime juridiku patrimonio kultural material no imaterial sira
“ita koalia enkuadramentu legal ita boot sira sempre akompaña bebeik katak iha, ita lao ho ita nia dekretu lei rua, dekretu lei ida primeiru dekretu lei numeru 15/2023, dekretu lei ida ne’e nia hetan alterasaun husi dekretu lei numeru 33/2017 ne’ebé nia koalia konaba rejime juridiku patrimoniu kultutal ne’e iha dekretu lei ne’e nia espesifiku koala ne’e halai liu ba oinsa Governu, Estadu Timor-Leste governu liu husi Ministeriu Juventude Desportu Arte no Kultura, Sekretariu Estadu Arte no Kultura iha kompetensia boot atu halo intervensaun iha politika salva guarda patrimoniu kultural material no imaterial ne’ebé existe iha territoriu Timor-Leste” dehan Diretor Jeral SEAK, Gil Paulino Oliveira iha kafe hamutuk salaun defisiensia MJDAK
Rejime Juridiku ba bens kultural nia nain mak komunidfade maibe kontrolu husi estadu, governu liu husi Ministeriu Juventude Desportu Arte no kultura (MJDAK) ho Sekretariu Estadu Arte no Kultura (SEAK) mak iha responsabilidade hodi garante protesaun no konservasaun ba eransa identidade kultura timor nian
Nia hatutan, governu implementa dekretu lei Nú 18/2023 konaba klasifikasaun identifikasaun no importante ba bens kultura nian ne’ebé estadu autoriza
“Atu reforsa liután, Governu mós implementa Dekretu-Lei Nú. 18/2023 kona-ba klasifikasaun, identifikasaun, esportasaun no importasaun bens kultural. Sidadaun hotu-hotu labele fó uza patrimóniu kultural materiál Timor-Leste nian atu halo esportasaun ka importasaun sem autorizasaun hosi Estadu,” nia subliña.
Nia dehan katak Timor-Leste mós ratifika ona tratadu internasionál tolu ho UNESCO atu fortalese servisu protesaun patrimóniu nasionál ne’ebé iha konvensaun UNESCO 1972 kona-ba patrimóniu kultural no natural atualmente sai hanesan baze ba promosaun sítiu istóriku no arkeolójiku hanesan Tutuala no Igreja Antigu Soibada.
Alende prosesu ida ne’e sai ona planu anual iha tinan 2026 nune’e ekipa tekniku sira halo ona diskusaun hodi promove sitiu historiku sira ne’e no identidade kultural ba nivel imternasional sira
“Prosesu ida-ne’e tama ona iha Planu Asaun Anuál 2026 no ekipa téknika daudaun halo diskusaun atu promove sítis hirak-ne’e ba nivel internasionál,” nia realsa.

Enkuantu iha patrimóniu imaterial Tais Timor atualmente hetan progresu boot no implementasaun programa salvaguarda maibe iha atividade suru tais mihis ona tanba inan feto sira ferik mak sei domina no la iha forsa ona ne’ebé sai impaktu’ maibe iha tempu agora governu halo grupiu ba kada munisipiu ne’ebé hamutuk 6 mill inklui ho joven sira suru tais
“Uluk Tais Timor tama iha kategoria salvaguarda urjente tanba atividade soru tais komesa mihis no maioria ferik sira de’it mak domina. Agora iha ona grupu 30 iha munisípiu 13 ho envolvimentu ema hamutuk 6 mil, inklui joven mane no feto,” nia esplika.
Tanba ne’e governu nia esforsu Timor oan barak uja tais timor ba kamiza hanesan faru kalsa pasta no seluk-seluk tan ne’ebé halo ho tais, iha instituisaun governu no privadu sira hahu uza identidade tais kultural timor nian ba servisu
“Agora ema hotu-hotu komesa uza tais no juventude sira mós aumenta ona interese atu aprende no preserva kultura ida-ne’e,” nia dehan.
SEAK atualmente prepara sub-programa haat atu sustenta dezenvolvimentu arte no patrimóniu nasionál, inklui promosaun identidade kultural, reforsu kapasidade organizasaun arte no dezenvolvimentu infraestrutura.
Liuhusi Diresaun Nasionál Promosaun Arte, governu mós kontinua halo formasaun ba joven sira iha área artizanatu, eskultura, serámika, homan no soru tais iha munisípiu hotu-hotu.
Jornalista: Aniceto Da Silva