Varanda / Edukasaun / FDCH Halo Despedida ba Bolseiru 140 Molok Ba Kontinua Estudu Nivel Edukasaun Iha Ema Nia Rai

FDCH Halo Despedida ba Bolseiru 140 Molok Ba Kontinua Estudu Nivel Edukasaun Iha Ema Nia Rai

Dili, 06 Agostu 2026-Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratejiku (MPIE), hamutuk ho estrutura Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH), despedida bolseiru 140 ne’ebé atu kontinua estudu iha nível lisensiatura, mestradu no doutoramentu iha Indonézia, Malázia, Portugal, Brazil no Mozambique.

Diretór Exekutivu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umano (FDCH), Júlio Aparício, hatete Programa bolsa estudu ne’e bazeia ba programa prioridade governu konstitusionál da-sia nian, tanba FDCH hanesan entidade ne’ebé dezenvolvimentu rekursu umanu hodi haforsa rekursu umanu ba dezenvolvimentu.

Nia dehan bolseiru sira ne’e sei ba hala’o estudu iha area saude, edukasaun, agrikultura, enjeñaria, informasaun teknolojia, meiu ambiental, aviasaun, industria, siensia marina, transporte, turizmu, ospitalidade, siensia piskolojia no area seluk hodi fo dalan ba diversifikasaun Kresimentu ekonomia iha Timor-Leste

“Iha área edukasaun, emprendedorismu inovasaun, turizmu no servisu sosial, enjeñaria informatika ita haruka bolseiru sira ba Brazil no Portugál iha nivel lisensiatura, mestradu no doutoramentu. Aliende ne’e saude medisina Jerál ita haruka ba Mosanbique, iha area estudu enjeñaria siensia piskolojia, projec manajemen, artifisiál intelijénsia, syber security ita haruka ba malazia,” dehan Diretór Ezekutivu FDCH, Julio Aparício, iha salaun multiusos GMN Bebora

Bolseiru ba aviasaun no Pilotu aviaun, mekatronika enjeñaria, manufakturi dezeñu, fisioterapia, tekniku elektronika sei ba hala’o estudu iha Indonézia ba nivel lisensiatura

Nia hatutan, Bolseiru sira ne’ebé Governu haruka ba iha Universidade ne’ebé kualidade duni ho fasilidade diak ne’ebé FDCH fiar timor oan sira ne’e fila mai dezenvolvimentu estadu nian.

“Universidade sira ne’ebé ita haruka bolseiru sira ba ami haree rasik ho matan, ba sira nia fasilidade no kondisaun Universidade Katak universidade sira ne’e iha duni kualidade, ami fiar katak bainhira bolseiru sira fila mai timor sei sai pioneru ba prosesu dezenvolvimentu estadu,” Katak nia

Tuir dirijente FDCH ne’e katak, PED 2011-2030 seidauk atinje 100% tanba Timor-Leste sei menus rekursu umanu atu implementa politika refere.

“Maibé ami iha esperansa katak tinan lima mai, ita iha ona rekursu umanu naton hodi solusiona problema no desafiu ne’ebé ita hasoru,” Katak nia

Nia hatutan, tuir dadus ne’ebé FDCH identifika katak kuríkulu edukasaun husi ensinu baziku to’o ensinu superiór seidauk adapta ho kuríkulu husi nasaun seluk.

“Nune’e, bainhira ita nia bolseiru sira ba hala’o estudu iha nasaun seluk sira hasoru difikuldade iha semester dahuluk, realidade ida ne’e hatudu duni iha tinan sira antes ne’e,” Katak nia

Alende ne’e, desafiu seluk mak Timor-Leste seidauk iha peritu ba Matemátika, Kimika, Fizika, nune’e mos seidauk iha fasilidade ne’ebé di’ak atu suporta instituisaun akademiku sira.

Iha parte seluk, nia dehan Estudante husi ensinu sekundáriu Jerál barak failla iha lingua kompara ho estudante sira husi eskola KAFE no eskola privadu sira.

Portantu reprezenta Bolseiru, Natalino de Jesus Ximenes, hato’o agradesimentu ba governu konstitusionál da-sia, liu-liu FDCH tanba bele investe ona ba sira hodi prepara ba futuru nasaun nian.

“Dahuluk, ha’u hato’o ami nia agradesimentu ba governu, liu husi MPIE no FDCH, tanba bele investe ona ba ami hodi prepara ba futuru dezenvolvimentu ita nia nasaun nian,” Katak nia

Nune’e, nia kompromete sei utiliza oportunidade refere, para fila mai bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

Reprezantante Inan Aman Bolseiru, Tereza Guterres, agradese ba governu, tanba bele fo oportunidade bolsa estudu ba sira nia oan no nasaun nia ona.

“Bolsa ida ne’e hanesan priviléjiu ida ba ami, tanba ami nia oan sira bele reprezenta Estadu timor-leste iha rai-liur hodi faze mos sira nia koñesimentu no aprente esperansia foun iha nasaun seluk. Tanba ne’e ba oan sira ami la husu buat barak, ami husu oan sira atu utiliza oportunidade ne’e ho responsabilidade tomak, keta halimar ho oportunidade ho buat ne’ebé folin laek,” nia husu

Alende ne’e, nia husu atu badinas estuda hodi hatudu buat ne’ebe di’ak, nune’e bele lori fali rezultadu di’ak mai Timor-Leste.

“Ami inan aman hein rezultadu husi imi, ida ne’e mak ami inan aman hein durante tinan barak imi sei ba estudu, tanba imi nia futuru ami tenke husik duni imi,” hateten nia

 

Jornalista: Aniceto da Silva

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Scroll to Top