Dili, 25 Agostu 2026-Ministériu Saúde hamutuk ho parseiru sira hanesan Organizasaun Saúde Mudiál no KOICA iha Timor-Leste fasilita formasaun ba Profisionál saúde sira durante loron rua kona ba oinsá atu utiliza sistema dijital liu-liu ba Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste ho Vijilánsia Integrada Bazeia ba Kazu Timor-Leste nune’e bele responde ba kazu emerjénsia saúde públika no dezenvolvimentu kapasidade profisionál saúde nian.
Vise Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde (MFIS), Jose dos Reis Magno hatete, Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho parseiru sira hanesan Organizasaun Saúde Mudiál (OSM) no KOICA iha Timor-Leste fasilita formasaun ba profisionál saúde kona-ba Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste no Vizilánsia Integrada Bazeia ba Kazu Timor-Leste (Integrated Case Based Surveillance of Timor-Leste) ne’ebe hala’o ba dala rua, ba dahuluk iha 2025 no agora tan fó atensaun liu ba Vizilánsia kona-ba asu tata.
“OMS sai ona hanesan parseiru ida ne’ebé ita fiar, liu-liu iha área vizilánsia epidemiolójika, sistema informasaun saúde, preparasaun no resposta ba emerjénsia saúde públika no dezenvolvimentu kapasidade profisionál saúde nian, no hakarak rekoñese no hato’o agradeseimentu ba KOICA ba nia parseria no apoiu kontínua ba esforsu Ministériu Saúde nian hodi hametin seguransa saúde, vizilánsia epidemiolójika no hametin reziliénsia sistema saúdeTimor-Leste,” dehan Vise Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde Jose dos Reis Magno iha City8
Nia dehan Ministériu Saúde sempre buka atu harii no asegura sistema saúde públika ida ne’ebé modernu, reziliente, integrada no bazeia ba dadus ne’ebé ho kualidade.
“Prioridade ida husi ita-nia Ministériu Saúde mak transformasaun dijitál ba vizilánsia epidemiolójika, atu nune’e bele hadiak sistema dadus no providensia informasaun ho nune’e desizaun sira kona-ba saúde públika bele bazeia ba informasaun ne’ebé oportuna, kompleta, fiável ho kualidade”Nia dahan.
Tanba Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste (TLHIS) apoia vizilánsia rotina bazeia ba indikadór, enkuantu plataforma Integrated Case-Based Surveillance (CBSTL) permite notifikasaun, investigasaun akompañamentu ba kazu moras sira, inklui asu tata no moras prioritáriun sira seluk.
“Sistema sira-ne’e sai ona pasu importante ida hodi moderniza jestaun informasaun saúde iha ita-nia nasaun. Maibé, ita tenke hanoin buat ida importante tebes. Sistema dijitál mesak la bele hadi’a saúde públika. Teknolojia só bele efetivu bainhira profisionál sira ne’ebé uza sistema ne’e iha kapasidade, komikmentu no responsabilidade”, nia informa.
Nia haktuir investimentu ba ema sira kontínua sai prioridade ida ba Ministériu Saúde, importante atu hatete katak treinamentu ida-ne’e la’ós atividade foun, maibé kontinuidade husi formasaun ne’ebé hala’o ona iha tinan 2025, iha edifisiu CNE, ho partisipante hamutuk ema 170.
” Ba etapa agora, númeru partisipante sei nafatin hanesan, maibé sei fahe ba faze haat, atu fasilita prosesu formasaun no fó oportunidade di’ak liu ba partisipante sira atu halo prátika. Kontinuidade formasaun ida-ne’e importante tanba, durante implementasaun iha servisu, iha responsavél balun ne’ebé sei hasoru difikuldade iha utilizasaun sistema no prosedimentu sira. Aleinde ne’e, iha tablet balun ne’ebé uza ona ba servisu hetan hela avaria ka problema tékniku, ne’ebé afeta hela prosesu entrada no notifikasaun dadus,” Nia haktuir.
Ho nune’e formasaun agora foka nafatin ba topiku refere, ho atensaun liu ba utilizasaun prátika ba tablet no sistema Integrated Case-Based Surveillance (ICBSTL), atu atualiza no hametin kapasidade responsavél sira. lda-ne’e mós importante, tanba iha responsavel foun balun ne’ebe presiza hetan orientasaun no kapasitasaun atu bele hala’o sira nia responsabilidade ho di’ak.
“Formasaun ne’ebé hahú ohin la’ós de’it atu hatudu ferramenta dijitál foun sira. Formasaun ne’e mós atu hametin kompeténsia téknika profisionál sira nian kona-ba hatama dadus, valida, analiza no uza dadus, no mós hadi’a kualidade no pontualidade notifikasaun. Ita mós hakarak hametin komprensaun kona-ba fluxu informasaun vizilánsia, hosi fasilidade saúde ba nivél munisíipiu no nasionál, atu asegura katak informasaun ida-idak to’o ba nivél apropriadu iha tempu ne’ebé oportunu. Kazu ida-idak ne’ebé notifika no investiga ho loloos kontribui ba detesaun sedu ba ameasa saúde públika, resposta lalais ba surtu no protesaun di’ak liu ba ita-nia populasaun. Ida-ne’e importante liu-liu ba moras rabies”Nia esplika.
Tanba ne’e husu ba pontu fokál sira, nian papél mak krítiku tebes, servisu iha nivél munisípiu ka iha Sentru Saúde Komunitária. Ho objetivu mak atu asegura katak kompeténsia ne’ebé hetan iha formasaun ne’e bele aplika duni iha servisu loroloron, no utilizasaun TLIHISDHIS2 ho ICBSTL sai parte integrante husi vijilánsia rotina iha Timor-Leste.
“Ita-boot sira maka liña oin husi ita-nia sistema vizilánsia nasionál. Dadus ne’ebe ne’ebé ita-boot sira hatama ho kualidade, kompletu no oportunu iha sistema ne’e influensia diretamente ba Ministériu Saúde no Servisu Saúde Munisipiu nia kapasidade atu foti desizaun bazeia ba informasaun, ita bo’ot sira sei iha oportunidade atu revê Integrated Disease Surveillance and Response (IDSR), fluxu notifikasaun, responsabilidade pontu fokál sira, revizaun relatóriu semanal no mensal ho, liuliu, prosesu vizilánsia ba asu tata no rabies. Ha’u enkoraja partisipante hotu atu la ta’uk atu husu pergunta, halo prátika, identifika difikuldade no fahe esperiénsia. Se iha difikuldade iha sistema, ita presiza hatene. Se iha solusaun ne’ebé funsiona di’ ak iha munisípiu ida ka Sentru Saúde Komunitária ida, ita presiza fahe solusaun ne’e ho kolega sira seluk”Nia afirma.
Iha fatin hanesan Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur afirma, formasaun atualizasaun kona ba vizilánsia no resposta ba moras, tanba Timor-Leste kontínua hasoru moras hada’et ne’ebé emerjénsia no re emerjénsia, ne’ebe risku ba epidemia sira.
“Tanba ne’e dadus vizilánsia ne’ebé oportunu no konfiavel esensiona ba detesaun sedu, OMS durante ne’e servisu besik ho MS hodi hametin sistema vizilánsia Timor-Leste nian. Ami dezenvolve vizilánsia integradu bazeia ba kazu ka sistema ne’ebé iha, hodi jere kazu sira ne’ebe iha hanesan HIV, TB, Malaria no moras asu tata nian, nune’e mós moras prioridade sira seluk”dehan Reprezentante OMS iha Timor-Leste Arvind Mathur.
Nia dehan OMS apoiu tranzisaun relatóriu moras semenal no mensal tuir kuadru vizilánsia no resposta integradu ba moras husi sistema surat tahan ba sistema eletroniku, hirak ne’e mak atijimentu ida ne’ebe mak importante.
“Maibé nia pontualidade no kualidade dadus presiza atu hadi’a, iha mós monitorizasaun konjunta ne’ebé durante ne’e identifika lakuna xave sira, liu-liu ba utilizasaun dijitál ne’e. Muda husi sistema vizilánsia bazeia ba surat tahan ba sistema vizilánsia eletroniku maka atijimentu ida, maibé nia objetivu mak atu hadi’a dadus sira ho nia programa sira orienta politika ne’ebé los hodi proteje sidadaun sira,” Nia dehan.
Nia esplika maibé vizilánsia ne’ebé kritiku mak atu komprende situasaun real orienta asaun ne’ebe oportunu bazeia ba evidénsia.
Iha sorin seluk, Country Director Of KOICA iha Timor-Leste, Youn Hwa Kang informa KOICA kontente atu kontínua servisu hamutuk ho Ministériu Saúde (MS) hodi hametin Timor-Leste sistema fiskalizasaun ba moras no suporta dezenvolvimentu sistema informasaun saúde nian ne’ebé loloos no responsivu liu.
“Timor-Leste halo ona progresu importante iha tranzisaun husi surat-tahan relatóriu bazeia ba sistema monitorizasaun dijitál ida-ne’ebé integradu liu. Ne’e Uza DHIS2 no ICBS TL, hamutuk ho introdusaun dijitál ekipamentu sira iha nivél saúde munisípiu no sentru komunidade, fornese fundasaun importante ida atu hadi’a informasaun saúde nian koleta, ka relata no uza. Tranzisaun ida-ne’e sei ajuda asegura katak dadus saúde esensiál sira bele relata ho efisiénsia no apoiu foti desizaun iha nivel lokál no nasionál,” dehan Country Director Of KOICA iha Timor-Leste, Youn Hwa Kang.
Nia dehan sistema fiskalizasaun ne’ebé forte la depende de’it ba teknolojia, maibé mós ba ema ne’ebé uza no jere.
“Pontu Fokal Monitorizasaun halo papél krítiku hodi asegura katak informasaun saúde nian loloos rejista, omologa didi’ak, no relata iha tempu loloos. Tanba ne’e treinamentu refresher fó oportunidade importante ida atu haforsa abilidade pratika, klarifika responsabilidade, no reforsa prátika relatóriu konsistente iha munisípiu sira-nia laran tomak. Ha’u hein katak treinamentu ne’e sei ajuda partisipante sira atu hetan konfiansa boot liu tan, uza DHIS2 no ICBS TL iha sira-nia servisu loroloron no kontribui ba hadi’a kualidade, kompletu no tempu ba supervizaun dadus,” Nia dehan.
Tanba koñesimentu no esperiénsia ne’ebé hetan iha ne’e sei ikus liu apoia detesaun lalais ba risku saúde no saúde publika ne’ebé efetivu liu resposta. KOICA nafatin iha kompromisu atu apoia esforsu hirak-ne’e no atu servisu hamutuk ho parseiru sira atu sai forte liu, reziliente liu, sistema saúde sustentavel.
Jornalista: Aniceto da Silva